Võro kiil

Võro kiil
Kõnõldas	põhilidsõlt Lõuna-Eestin
Kõnõlõjit	74 499 (2011)
Ammõtlinõ kiil	-
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund	uurali
Keelerühmäq	soomõ-ugri õdagumesesoomõ lõunõeesti
Keelekoodiq
ISO 639-1	-
ISO 639-2	fiu
ISO 639-3	vro

Lõunõeesti keeleala. Võro kiil om märgit punatsõga.

Võro keeleala - Võromaa umin vanon piiren Tarto- ja Setomaa ni Vinnemaa ja Läti vaihõl

Võro keele mõistjidõ protsent Eesti umavalitsuisin ja arv suurõmbin elopaigon 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä.

2011. aastaga rahvaloendusõ perrä oll' kokko 101 857 lõunõeesti kiili mõistjat, noist 74 499 võro, 12 549 seto, 9 698 mulgi ja 4 109 tarto keele mõistjat ni 1 002 inemist, kiä märgi-is täpsämbähe, määnest lõunõeesti kiilt nä mõistvaq.

Vana, 1885. aastaga võrokeeline aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor Hurda Johann

Vahtsõaolinõ, 1998. aastaga võrokeeline aabits "ABC kiräoppus", autoriq Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle jt

Võro kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil. Võro keele lähkümbäq sugulasõq ommaq tõõsõq lõunaeesti keeleq, eesti kiil, liivi ja vad'a kiil. Võro kiilt või pitäq Eesti põlitsõs piirkundlidsõs keeles vai regionaalkeeles. Tõisi arvamiisi perrä om võrokõisi kiil lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro murrõq. Võro kiil om lõunaeesti keelist kõgõ suurõmb, täl om 74 499 kõnõlõjat põhilidsõlt Lõuna-Eestin, vanal Võromaal, mink ala käü parhillanõ Võro ja Põlva maakund ni osa Tarto ja Valga maakunnast (Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkund). Küländ hulga võro keele mõistjit om seo ilma aigo ka Tarton, Talliinan ja muial Eestin.

Aolugu

Võro kiil om ütes vanõmbas õdagumeresoomõ hõimukeeles peetü lõunaeesti hõimukeele perrätulija. Tõõsõq täämbädse ao lõunaeesti keeleq ommaq mulgi, tarto ja seto kiil. Perämäne lätt külh võro keelega küländ pall'o kokko, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu muistidsõq kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõldas võro ja seto keelest eräle. Eesti murdõtiidüse traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om seto kiil murrak vai murragurühm, a tõõsõq lõunaeesti keeleq eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ murdõq. Tartlaisiga om võrokõisil olnu mitusada aastakka ütine lõunaeesti kiräkiil, mink üts vanõmbit ja tähtsämpi kiräliidsi mälehtüsmärke om 1686. aastagal ilmunu Wastne Testament. 19. ja 20. aastagasaal naati jo tävve tiidmisega kirotama võro keelen. 1885. aastagast om päri võrokeeline aabits, Johann Hurda Wastne Wõro keeli ABD raamat. 1990. aastagist pruugitas võro kiräkiilt. Võro ja seto kiil ommaq tõisist lõunaeesti keelist vanamoodulidsõmbaq ja põh'aeesti keelest veidemb mõotõduq. Innembide om naid kõnõld ka kavvõmban hummogu ja lõuna puul, parhillaidsi Läti ja Vinnemaa maiõ pääl.

Parhillanõ sais

Võro keele ja kultuuri kaitsõs, uurmisõs ja edendämises luudi 1995. aastagal riigiasotus Võro Instituut, miä kõrraldas ka võro keele oppamist ni pruuv võro kiilt ütiskunnan avvo sisse nõstaq ja vahtsõst laembahe pruuki saiaq. Võro kiilt opatas parhillaq kõrra nädälin 26 koolin, a olõ-i üttegi kuuli egaq klassi, kon võro kiil olõsiq oppamisõ keeles. Korgõkooli jaon saa võro kiilt oppiq Ülikoolin. Ainugõnõ peris võrokeeline aoleht Uma Leht ilmus kats kõrda kuun. Võro keele ammõtlinõ tunnistaminõ olõ-i viil lõpulõ joudnuq. 2004. aastagal luudi külh tuu jaos eräle valitsuskomisjon, a tuu olõ-i siiäniq võro keele õiguslidsõ staatusõ küsümüst lahendanuq. Võro keele staatusõ üle om eesti meediän aoldõ tulitsõhe vaiõld. Kuiki võro keele kaitsõs om alostõt mitmit tegemiisi ja luud Võro Instituut, om võro kiil iks eesti keele puult tõsitsõhe ohostõt. 1998. aastagal tettü arvamisküsümise perrä kõnõlõs võro kiilt külh rohkõmb vai veidemb 90% ja kõik aig 45% võro keeleala inemiisist, a väega veidüq om latsi, kinkalõ võro kiil om edimäne kiil ja sääntsit latsõvanõmbit, kiä ummi latsigaq kõik aig võro kiilt kõnõlõsõq. Seo ilma aigo tunnõtas võro kiilt põhilidsõlt ku kirändüse, tiatri, rahva- ja popmuusiga kiilt. 2004. aastaga Eurovisiooni lauluvõistlusõl Istambulin oll' Eestit iist välän andsambli "Neiokõsõq" võrokeelidse lauluga "Tii". Võro kiil kuulus üten tõisi Eesti põlitsidõ piirkundliidsi ja veidembüskiiliga Eesti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüste.

Kiräviis

Võro kiilt, nigu ka timä ligembit sugukiili eesti ja soomõ kiilt kirotõdas ladina tähtiga.

Võro tähistü: А B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z Ž ´

Võro kiräviien tähüstäseq inämbüs tähti sammo helle, ku eesti keelen. Täht q märk kurgupeethellü, midä kutsutas ka kakkõhelüs, nt maaq, piniq. Osan välläandin kirotõdas kakkõhellü ka üläkomaga vai jätetäs hoobis kirotamalda. y või märkiq korgõt õ-d, (vabahellü, miä om väega lähkü vinne ы-lõ ja poola y-lõ). 2005. aastagast märgitäs taad hellü inämbüisi hariligu õ-tähega. Kaldüläkomaga (akuudiga) märgitäs peethelle pehmehüst: ś, ń, ľ, ť jne.

Keeleoppus

Vabahelüq

	Ede-		Taga-
	Ümärdämäldä	Ümärdedüq	Ümärdämäldä	Ümärdedüq
Korgõq	i	ü	(y)	u
Keskmädseq	e	ö	õ	o
Madalaq	ä		a

Võro keelen om vabahelle kokkokõla, miä om umanõ pall'odõlõ soomõ-ugri keelile, a midä olõ-õi inämb alalõ täämbädse päävä eesti keelen.

Peethelüq

	Huul-	Huul- hammas-	Hamba- tagodsõ-	Ede- suulae-	Taga- suulae-	Kurgu-
Täüspeet-	p p'		t t'		k k'	q
Täüs-hõõrd-			ts ts'
Nõna-	m m'		n n'		(ŋ ŋ')
Hõõrd-		f f', v v'	s s'	j		h h'
Keeleveere-			l lʲ
Värrin-			r r'

Kõik võro keele peethelüq (päält j ja q) võivaq ollaq kas kõvaq vai pehmeq. Kakkõhelü om võro keelen harilik ja keeleoppusõ poolõst tähtsä helü, miä eräldäs väega sagõhõhe sõnno tähendüisi, nt maa (üts) ja maaq (mitu).

Miä eräldäs võro, eesti ja soomõ kiilt?

• Võro ja eesti keele edimäne suur vaih um tuu, et võro keelen, nigu ka soomõ keelen, om olõman vabahelle kokkokõla, midä täämbädse päävä eesti keelen olõ-õi, võrdõlõq näütüses:

Eesti	Võro	Soomõ
küla	külä	kylä
küsinud	küsünüq	kysynyt
hõbedane	hõbõhõnõ	hopeinen

• Mõnõq esiqmuudu joonõq võro keele mooduoppusõn ommaq väega vanaq. Sääntside näütüses või tuvvaq tegosõna olõvigu kolmanda käänüse, miä või ollaq kas s-lõpuga vai ilma lõpulda:

Eesti	Võro	Soomõ
kirjutab	kirotas	kirjoittaa
annab	and	antaa

Tegosõnno säänestmuudu katõsjaotumist või õdagumeresoomõ kiili hulgan ette tullaq päält võro ja tõisi lõunõeesti kiili viil õnnõ kar'ala keelin.

• Võro keelen või eitüssõna vai eitüsjakk tullaq päält tegosõnna ja eitüse minevikku andas edesi umaette minevigu eitüssõnaga es vai jakuga -s:

Eesti	Võro	Soomõ
sa ei anna	saq anna-aiq	sinä et anna
ma ei tule	maq tulõ-õiq	minä en tule
sa ei andnud	saq anna-as	sinä et antanut
ma ei tulnud	maq tulõ-õs	minä en tullut

• Võro keele esiqmuudu ja eesti keelest tõistmuudu sõnavara tulõ vällä jo kõgõ egäpäävätsempi sõnno man. Tuu man ommaq pall'oq võro keele sõnaq lähkümbäq soomõ ku eesti keelele:

Eesti	Võro	Soomõ
punane	verrev	punainen
soe	lämmi	lämmin
jahe	oigõ	haalea
õde	sõsar	sisar
uus	vahtsõnõ	uusi
koer	pini	koira
pöial	päss	peukalo
pesema	mõskma	pestä
tänavu	timahavva	tänä vuonna
hunt	susi	susi
mäger	kähr	mäyrä
laupäev	puulpäiv	lauantai
surema	kuulma	kuolla
sõstar	hõrak	herukka
kask	kõiv	koivu
nutma	ikma	itkeä
märkama	rõbahtama	huomata

Arvsõnaq

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	20	100	1000
ütś	katś	kolm	nelli	viiś	kuuś	säidse	katõssa	ütessä	kümme	ütśtõist	katśkümmend	sada	tuhat

Eränäütäjäq asõsõnaq

	Ütsüs	Mitmus
1.	mina ~ ma(q)	mi(iq)
2.	sina ~ sa(q)	ti(iq)
3.	timä ~ tä(ä)	nimäq ~ nä(äq)

Küsüsõnno

miä, kiä, kuis, ku pall'o, kon, kohe, kuna, määne, mis, mille, minktarbis.

Kaeq ka

• Võro kiräkiil | Võro kiräviis
• Võro-eesti synaraamat
• Lõunaeesti kiil | Lõunaeesti kiräkiil | Ugandi kiil
• Seto kiil | Tarto kiil | Mulgi kiil
• Eesti kiil | Soomõ kiil
• Vahtsõq sõnaq võro keelen

Välislingiq

• Võro Instituut
• Tarto Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus
• Võrokeeline aoleht "Uma Leht"
• Eesti Piirkundliidsi ja Vähämbüskiili Liit
• Eesti Keele Instituudi teedüskogo Linguae: Maailma keeled, kirjad ja rahvad
• Helünäüdeq võro keelest
• Võrokeelitside puutriprogrammõ kodolehekülg
• Inglüse-võro puutriterminide sõnastu
• Võrokeeline Eurominority
• Võrokeelidseq joonisfilmiq Lastekan

Kirändüs

• Kalle Eller (1999): Võro-Seto language. Võro Instituut'. Võro.
• Sulev Iva (2002): Võro-eesti synaraamat. Võro Instituudi Toimõndusõq 12. Võro Instituut'. Võro
• Hella Keem (1997): Võru keel. Eesti teaduste akadeemia Emakeele selts. Tallinn.
• Kuiss vanal Võromaal eleti. Toim. Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespodentide murdetekste VI).
• Aune Valk (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk. 39-56). Võro Instituut'. Võro.